 |
| Pilt laenatud siit |
http://www.juhtimine.ee/1277494/viis-suhtumist-juhilt-mis-kindlalt-inimeste-tootamissoovi-kustutavad Põhimõtteliselt nõus, aga kuna mul on parasjagu selline opositsioneerimise tuju, siis tahaks ütelda, et jälle üks tüüpiline "modern leadership BS artikkel" ehk mõned vastulaused ka, mis võib olla on küünilised, but still:
1. Juht jagab käske, mitte ideesid - kui juht hakkab ideid pilduma, siis on häda, et ta segab ja ei lase tööd teha (pealegi ta ju ei tea nii kui nii asjadest mitte si**agi). Ning kui juht räägib "ideede" keeles, siis on häda, et pole konkreetsust ning ei saa aru, mida siis lõppude lõpuks peab tegema ja mida mitte.
2. Vähetõhus kommunikatsioon "Suurim viga, mida saab teha, on see, kui inimesi ei hoita kursis sellega, kuidas ettevõttel läheb" - enamus inimesi tegelikult ei huvita kuidas ETTEVÕTTEL läheb, vaid huvitab kuidas NEIL ISIKLIKULT läheb. Kui näed iga kord "Oh s*it not again.." nägusid vastuseks, siis why to bother...
3. Inimestele ei anta vastutust - pooled töötajad ei taha nii kui nii millegi eest vastutada. Tahaks pikka rubla ja lühikest tööpäeva. Kui sa tahad, et asi tehtud saaks, siis pead asjad riskide hajutamiseks "killukesteks" tegema, sest kunagi ei tea, milline lüli alt veab ja kogu "operatsiooni" sellega ohtu paneb.
4. Juht ei märka töötajate panust - väikeseid asju ongi raske märgata, eriti kui seda on 90% juhtudel vähem, kui tegelikult vaja ning tegijad suutelised oleks. Märgatakse pingutust ning seda, kui tehakse rohkem kui eeldati. Sorry, aga 1,5 aastasele lapsele on OK ütelda, "oi näe kui ilusti sa kõndida oskad." 8a'sele sama juttu rääkida tundub kuidagi...
5. Mõtteviis «asendamatuid inimesi pole olemas» - Vastupidi, sellist mõtteviisi peaks iga inimene ISE enda sees kandma. Ehk tegelikult teadma, kuidas oma tööd asendatavaks teha. Siis ei tule see hiljem üllatusena. Bürokraatia reegel teadupärast on see, et iga inimene jõuab aja jooksul oma ebakompetentsuse tasemele järjest lähemale. "Mind ei ole võimalik asendada" arusaam paraku süveneb ka ajaga. Ehk mida aeg edasi, seda suuremaks muutuvad käärid ettekujutuse ning tegelikkuse vahel ja kukkumine on seda valusam.
Ehk siis igast asjast saab maalida ühepoolse pildi ning tegelt on okse, et suht lihtsate PR trikkidega jälle mingit "teadlikkust" tõstetakse. Põhimõtteliselt näitab see ajakirjanduse tänase ärimudeli ummikusse jooksmist ning ühiskonna skisofreenilisust, kus pidevalt on vaja midagi "uut" ja siis imetakse selliseid augutäiteid välja, millel on tegelikult vähe väärtust ning mida tehakse lihtsalt raha pärast.
Poleks seda artiklit kirjutanud, poleks tegelikult midagi juhtunud. Või noh, kellelgi kuskil oleks jäänud mõni dollar teenimata, sest iga biti info kõrvale saab ju veel suurema hunniku bitte reklaami näidata. Tarbijaühiskond, mis parata...
Miks on popp kirjutada halvast juhtimisest ning kehvadest juhtidest? Aga mitte kehvadest töötajatest? Sellepärast, et viimaseid on kordades rohkem! Ja massi ei tohi ärritada, sest mass muidu ei osta.
Tänan tählepanu eest
Head võidupüha!