Sügavat analüüsi pole kummgi programmi puhul teinud, aga põhijoontes paistab et aetakse sarnast juttu:
http://www.whitehouse.gov/issues/startup-america
www.mkm.ee/public/Start-up_Eesti_esitlus_-_IPK.pptx
Vanameister Steve Blank võtab oma blogis Startup Americat kritiseerida ning heidab ette peamiselt kolme asja:
- Programmi kehva sidusust riigi tervikliku majandus- ja innovatsioonipoliitikaga,
- Ebaselget eesmärgistust, õigemini arusaama, millist tüüpi „startupindusega“ siis tegelikult tegeletakse
- Kesist ettevõtjate mõju poliitika ja programmi eestvedamisel
Päris puhas ei ole nendest probleemidest ilmselt meie programmgi. Esimese punkti osas ei hakka vaidlema, kuna ei tunne jänkide majanduse- ja innovatsioonipoliitika telgitaguseid. Teise puhul oleme ilmselt võrdsel pulgal. MKM’i ettekannet vaadates tundub, et fookus on justkui sätitud olevat, aga meedias välja käidud arvamustes justkui ei ole ka. Sarnast „kiire kasvu“ juttu leiab mõlemast.
Seda kriitikat, et programm hakkab reaalselt toimima üksnes siis, kui selle eestvedamisse reaalselt ka ettevõtjad kaasatakse on meilgi kuulda olnud. Iseäranis teravalt võttis sellel teemal sõna Ragnar Sass Kuku Raadio Restardis 15.01
MKM’i sõnul hakkab programmi juhtimine olema kahe astmeline, ehk juhtkomitee, kuhu peaks kuuluma mitmeid ettevõtjaid, investoreid ja tugistruktuuride esindajaid ning igapäevane juhtimine ja administreerimine hakkab olema EAS’is.
Olen Ragnar Sassiga ühel meelel, et siin on MKM endale näppu lõiganud. Selge on see, et juhtkomitee võib olla kuitahes suurepärane on see eelkõige siiski üks suurepärane jututuba nagu komiteed ikka. Reaalne töö jääb sellesse „teise astmesse.“
Eesti praktikat arvestades pannakse kogu kaart reaalselt ühele inimesele – ehk mainitud programmijuhile EAS’is. Sest täpselt nii suur saab selle programmi meeskond suure tõenäosusega olema. On üsna selge, et programmi tulevik sõltub sellest, kas selle vedajaks saab tubli avaliku sektori töötaja, kes oskab hankeid teha, või tõsine „startup lõvi,“ kes veab startupi kombel ka samanimelise programmi käima. Lugedes töökuulutust, siis otsitakse pigem viimast.
Iroonia on selles, et isegi, kui õnnestub leida suurepärane inimene, siis pannakse ta tööle täiesti valesse asutusse! Paraku on EAS disainitud rahajagavaks, kordadest uputavaks ning reeglitest pungil bürokraatlikuks organisatsiooniks. Mis avaliku raha jagamise puhul on isegi omal kohal. Aga paindlikul ning kiirel „mutrikesel,“ kes peab asju eest vedama pole sellises masinavärgis võimalik maksimaalse tulemuslikkusega toimetada. Paraku pole EAS’i akumuleerunud ka just teab mis suurt kompetentsi rahvusvaheliste startupide vallas ega võrgustikku potentsiaalsetest investoritest, mentoritest ja nõustajatest. Seega majasisest tuge tulevane programmijuht eriti tunda ei saa. Pigemini tuleb selgeks õppida suur hulk avaliku sektori mängureegleid mida jälgida. Jääb üle vaid loota, et tegutsemisinnust pärast midagi ka järgi jääb.
Raske ütelda, kas ministril on Arengufondiga mingi kana kitkuda, või on põhjus raha päritolus – tegemist on EL tõukefondide rahaga, millega enamasti toimetab EAS - aga asja sisusse minnes peaks vajalik võrgustik ja kompetents olema pigem Arengufondis kui EAS’is. Samuti on AF tõestanud ennast märksa vitaalsemana. Seega hoopis loogilisem kodu võiks sellel ametipostil olla seal. Ehk on tulevase programmijuhi põli siis ka veidi pikem ja kergem.
Olgu kuidas on, iseenesest väga positiivne, et riik selles vallas initsiatiivi näitab, loodame ainult, et mõju on pikem ja sisukam kui linnukene valimiseelses „tehtud“ nimekirjas.